Paindlik töö

Allikas: Targa töö WiKi

Paindlikkusest töökorralduses rääkides, tuleks eristada mõisteid "paindlik töökorraldus" ja "paindlikud töövormid".

Paindlikkus on suhteline mõiste ja seda võib vaadata tööandja või töövõtja poolt. Kui näiteks üliõpilasele sobib õhtune tööaeg, on see tema jaoks paindlikkus, pereinimesele ei pruugi aga selline tööaeg üldse sobida ja tema mõistes ei ole see paindlik. Kui töötaja jaoks on mugav paindlikkus tööaja alguse paindlikkus, siis tööandja jaoks ei pruugi see nii olla. Samas võib tööandja jaoks olla sobiv paindlikkus, kui töötajad on valmis ületunde tegema.

Traditsiooniliselt paindlikeks töövormideks peetavaid osaajaga tööd, kaugtööd ja ajutist (määratud tähtajaga) tööd võib väga erinevalt korraldada ning aja, koha- ja tööülesannete lõikes ei pruugi see korraldus üldse paindlik olla ja sobida töötaja või tööandja vajadustega.

Paindlikkus võib esineda ka tavapärase töö puhul, mida tehakse argipäeviti, kaheksa tundi päevas, reeglina tööandja ruumides ja määramata tähtajaga.

Seega ei ole ükski töövorm automaatselt paindlik, vaid me saame rääkida töökoha aja-, koha- ja sisulist ehk funktsionaalset paindlikkust. Eristada võib ka töökoha välist ehk lepingulist paindlikkust.

Töökoha ajapaindlikkus näitab, kuivõrd saab töötaja mõjutada oma töötamise alguse ja lõpu aega, käia töölt vajadusel ära, võtta vabu tunde või päevi ette töötatud aja eest, rääkida kaasa töögraafiku koostamisel jms.

Töökoha paindlikkuse puhul on küsimuseks, kas töötaja saab vajadusel või soovi korral töötada väljaspool tööandja ruume või territooriumit, näiteks kodus, kaugtöökeskuses, satelliitbüroos või mujal.

Lepingulist paindlikkust on töökohaväline paindlikkus. Lepingulises ehk töötingimuste paindlikkuses on eristatud formaalset ja mitteformaalset paindlikkust. Näiteks tavapärases lepingus, kus tööaeg, töökoht ja töö sisu on täpselt fikseeritud, võib paindlikkus esineda mitteformaalselt, individuaalse kokkuleppena.

Töökorralduse paindlikkusest rääkides on oluline ka kulude pool ehk finantsiline paindlikkus, mida võib vaadata erinevatel tasemetel ja mis näitab, kuivõrd paindlikud on tööjõukulud muutuvate olude suhtes. Näiteks kuivõrd paindlikud on töötasude määrad (tulemustasude osakaal), millises ulatuses tuleb maksta lisatasusid ületunnitöö ja ebatraditsioonilistel aegadel töötamise eest jms.

Viimane muutmine: 11:40, 18. september 2011 Seda lehekülge on külastatud 5285 korda.