Kaugtöökeskuse loomine

Allikas: Targa töö WiKi

Kaugtöökeskuse loomisel peaks vastama kõigepealt küsimustele:

  • kas kaugtöökeskusel on eestvedajad ja huvilised (vajadus)?
  • miks keskust luuakse (missioon)?
  • millist keskust soovitakse luua (visioon)?
  • kellele ja milliseid teenuseid keskus osutama hakkab (eesmärgid ja tegevus)?
  • kuidas ja milliste vahenditega keskus käivitatakse (tegevusplaan)?


Asukoht

Kaugtöökeskus peaks asuma kergesti ligipääsetavas, kasutajatele logistiliselt mugavas ja loogilises kohas. Oluline on parkimisvõimalus, ühistranspordi peatuste lähedus ning muude teenuste lähedal asumine, nt raamatukogu, lasteaed, kool, pood, toitlustus vms.


Ruumid

Kaugtöökeskuse töökeskkond peaks olema professionaalne ja samas ka kodune. Oluline on, et valgustus, temperatuur, müra, töökoha sisustus (tool, laud jms) vastaksid arvutitöökoha töötervishoiu nõuetele.

Ruumide planeering peaks vastama kasutajate vajadustele ja olema paindlik, et seda saaks vajadusel ümber korraldada. Osad kasutajad võivad soovida privaatselt töötada, teised soovivad ruume suhtlemiseks kasutada. Ruumid peaksid olema planeeritud nii, et erinevad kasutajad üksteist ei segaks. Peaks olema võimalus telefoniga rääkimiseks. 

Keskuses võiksid olla puhkenurk, nõupidamiste ruum, kööginurk ja wc, samuti võiks olla korraldatud koristamine, et ruumid oleksid puhtad. 


Sisekujundus
Keskuse loomisel võiks tähelepanu pöörata ka sisekujundusele ja selle atraktiivsusele, et see looks mõnusa meeleolu ja inspireeriks keskuse kasutajaid. 

(Internetist saad leida kaugtöökeskuste pilte märksõnadega telecentre, SmartWorkCenter, FlexOffice, telehaz - Ungari kaugtöökeskused)


Mikrokliima

Ruumide planeeringu ja sisekujunduse kõrval on oluline ka keskuse mikrokliima, mis sõltub palju selle kasutajatest ja perenaisest /-mehest. Mikrokliimat aitavad kujundada kokkulepitud kodukord ja ühisüritused.

Tehniline varustatus ja bürootarbed

Tehniline varustatus sõltub samuti kasutajate vajadustest, mida on otstarbekas uurida. Kindlasti on oluline kvaliteetse (kiire, stabiilse, turvalise) Internetiühenduse olemasolu. Vajalikud võivad olla ka tavapärasem professionaalne kontoritehnika (printer, skänner, paljundus, faksimise võimalus), arvutitöötajale vajalikud lisavahendid (kõrvaklapid, lap-topi alused, hiired, klaviatuurid, lisaekraanid, laadijad, telefonid) ja töökohal kasutatavad bürootarbed (paber, märkmepaberid, pastakad, pliiatsid, käärid jne).


Teenused
Läbi tuleks mõelda, milliseid lisateenuseid keskuse kasutajatele pakutakse. Näiteks nõupidamiste ruumi kasutamine, kohvi, tee ja vesi, toitlustus, arvutikasutamise tugi ja arvutihooldus, sekretäri teenus, infoteenus, töövahendus, lastehoid vms. Kui keskus koondab vabakutseliste kompetentse ja vahendab nende oskusi kohalikele ettevõtjatele, võib teenuste spekter üsna lai olla. Keskus võib olla ka avalike teenuste pakkuja koostöös kohaliku omavalitsuse vm institutsiooniga. 


Virtuaalne keskkond

Sama oluline, kui reaalsed ruumid ja teenused on ka paralleelselt toimiv ja keskust toetav virtuaalne keskkond. Virtuaalne keskkond võib täita järgmisi funktsioone: vahendada keskuse infot, olla töökohtade reserveerimise koht, pakkuda keskuse teenuseid virtuaalselt, toetada keskuse kasutajate omavahelist suhtlust ning töövahendust. 


Kasutustingimused

Keskuse kasutamine võib olla reguleeritud väga erinevalt keskuste või/ja kasutaja-gruppide lõikes. Näiteks kuutasu-põhised püsikasutajad, abonomendi alusel kasutajad (nt 10-korra abonoment), liikmelisusel põhinev kasutus, tunnitasu alusel põhinev kasutus ning tasuta kasutus. Keskuse kasutamisel on oluline paindlikkus, et vähemalt püsikasutajatel oleks keskusele ligipääs 24/7. 


Perenaine /-mees

Keskusel võiks olla perenaine või peremees, kes hoolitseb keskuse toimimise eest - ruumide korrashoiu, tehnika toimimise ja kasutajate teenindamise eest. Erinevate riikide praktikad näitavad, et keskuse perenaisel / -mehel on väga oluline roll keskuse toimimisel ja arenemisel.

Hind

Hinnakujundusel peaks arvestama seda, et konkureeritakse avalike Internetipunktidega, teiste kontoripindadega, kodude ja kohvikutega. Inimesed võrdlevad keskuse kasutamise hinda sellega, kui palju nad kulutavad näiteks kohvikus samal ajal istudes või peakontorisse sõites. Mõelda võiks ka seda, kas keskuse kasutajad saaksid keskuse kasutamise eest tasuda oma töötundidega keskuse heaks.


Käivitamine 

Kaugtöökeskuse käivitamisel võiks olla esimeseks sammuks teavitamine ehk teadmise kaugtöökeskuse olemusest ja võimalustest viimine kõikide piirkonna elanikeni. Kaugtöökeskuse tegevuste vastu aitavad huvi tekitada erinevad üritused, samuti võiks läbi kohaliku ajalehe infot jagada. Keskuse potentsiaalseid kasutajaid võiks kaasata juba keskuse ruumide kohandamise järgus, et arvestada nende vajaduste ning eelistustega. Esimestele kasutajale võiks pakkuda prooviperioodi ning soodustusi. Maailmas toimib suur osa kaugtöökeskusi kohaliku partnerluse korras, mistõttu on oluline kohalike elanike kaasamine juba kesksue käivitamisel.

Läbi tuleks mõelda ja leida võimalused erinevate koostööpartnerite kaasamiseks.

Sügavama huvi korral võtke ühendust Eesti Kaugtöö Ühinguga - nõustame kaugtöökeskuste loomist ja asutamist.

Viimane muutmine: 10:34, 19. märts 2010 Seda lehekülge on külastatud 9561 korda.