Kaugtöö olemus

Allikas: Targa töö WiKi

Kaugtöö on töökorralduse viis või vorm, mille puhul töötaja teatud osa või kogu oma tööaja ulatuses töötab väljaspool tööandja ruume ja territooriumit ning kasutab töö tegemiseks ja tööandjaga suhtlemiseks info- ja telekommunikatsioonivahendeid. Vaata Kaugtöö mõistet.

Kaugtööd võib korraldada väga erinevalt nii koha, aja kui sisulise töökorralduse mõttes. Tööaeg võib olla kindlalt määratud või töötaja enda otsustada, töötajal võib olla lubatud töötada nt üks päev nädalas kodust või võib töötaja ise valida, millal ja kus ta töötab jms. Vaata Kaugtöö liigid ja Kaugtöö korraldamise näited.

Järgnevalt teeme põgusa ülevaate kaugtöö võimalikest kasuteguritest tööandjale ja töövõtjale, lükkame ümber mõned kaugtööga seotud müüdid ning toome välja kaugtöö mitte-teadlikku ja juhusliku rakendamisega seotud ohud.

Vaata ka Kuidas ettevõtet kaugtööks kohandada?

Sisukord

Kaugtööst võidavad nii töötajad kui tööandja

Kaugtöö esmaseks kasusaajaks on töötajad, kes eelistavad oma tööaega ise planeerida ning kulutada võimalikult vähe aega tööle-koju sõitmiseks ja ebaolulisteks nõupidamisteks. Üle maailma, sealhulgas Eestis läbiviidud uuringute põhjal võib väita, et töötajal, kel on suurem kontroll ja vastutus oma tööülesannete üle, on rohkem motiveeritud ja panustab oma tööle ka rohkem aega kui kontoris kellast kellani tööd tegev inimene. Lisaks hoiab töötaja sageli kokku ka transpordikulusid (autokütus, jms)

Uuringute põhjal võib väita, et töötajad näevad kaugtöö võludena:

  • autonoomsust ja paindlikkust;
  • aja ja raha kokkuhoidu;
  • väiksemat häirimist töötegemisel.

Teiseks ehk paralleelseks kaugtööst kasusaajaks on tööandja, kes tänu võimaldatud paindlikule töökorraldusele saab vastutasuks töötajalt suurema pühenduse ja võib mõnel juhul hoida kokku ka kulusid (kontorikulud, jms).

Uuringute kohaselt näevad tööandajad kaugtöö kasuteguritena:

  • töötajate rahulolu kasvu;
  • töötajate produktiivsuse kasvu;
  • hea tööandja kuvandit;
  • tööjõu voolavuse vähenemist;
  • kulude kokkuhoidu;
  • kassaegsete IKT vahendite kasutusvalmidust ja -oskust.

Millistele organisatsioonidele sobib kaugtöö?

Kaugtöö sobib põhimõtteliselt kõigile organisatsioonidele, kus töötajatelt eeldatakse iseseisvat tööd peamiselt arvuti ja telefoniga. Sõltuvalt vajadusest töötaja ja töökollektiivi vahel tihedamat sidet hoida, võib tööandja ise otsustada, kui sageli ja kui kauaks ta töötaja koju, mobiilsele kaugtööle või kaugtöökeskusesse tööle saadab.

Kõige vähem sobib kaugtöö neile töötajatele, kelle töö on seotud seadmete ja masinatega töötamisega, klientide või personali näost-näkku teenindamisega. Samuti võib kaugtöö olla raskesti rakendatav valdkondades, kus internetipõhine andmevahetus võib sisaldada turvariske (spetsiifiline tarkvaraarendus, jms)

Enim eelistavad kaugtööd väikesed (kuni 15 inimest) projektijuhtimise põhimõttel töötavad ettevõtted (reklaamiagentuurid, meedia, kirjastused, IT-firmad, jms). Ka Eestis on mitmeid väikeettevõtteid, kes valdava osa ajast töötavad kaugtöö raames ning vaid olulisteks kokkusaamisteks üürivad mõneks tunniks koosolekuteruumi, vms.

Samuti eelistavad oma kontoripinnale kaugtöö keskuseid telefonimüügiga tegelevad või kõnekeskuste teenuseid pakkuvad ettevõtted.


Testi, kas sinu pakutav töö sobib kaugtööks?

  1. Kas töö on seotud pigem informatsiooni töötlemise kui toote füüsilise loomisega?
  2. Kas töö tegemiseks vajalikud füüsilise keskkonna nõuded on minimaalsed?
  3. Kas töö tulemus on selgesti määratletav?
  4. Kas tööd saab jagada konkreetseteks vaheetappideks?
  5. Kas enamuse kaugtöötaja suhtlemise saab korraldada telefonitsi või üle interneti?

Kui te ei saanud vastata jaatavalt enamusele küsimustele, siis ilmselt sobiks töötaja oma tööülesandeid pigemini täitma kontorisse.


Milliste isikuomadustega töötajatele sobib kaugtöö?

Et kaugtöö ei ole lihtsalt mõnus äraolemine ega looderdamine tööajal, on oluline, et iga töötaja puhul kaalutaks kaugtöö sobilikkust eraldi. Kaalutakse nii isikuomadusi, personaalseid eelistusi kui töökeskkonna võimalusi.

Peamised omadused, mida üldjuhul eeldatakse kaugtöötajalt:

  • Ta peab suutma töötada iseseisvalt
  • Tema töökohas (kas siis kodu, kaugtöö keskus, vms) ei tohi olla tööle kontsentreerimist segavaid faktoreid (kisavad lapsed, jne)
  • Ta peab olema kokkulepitud tööajal tööandjale kättesaadav sidevahendite kaudu.

Vaata ka Kaugtöötaja enesehindamise küsimustik.


Viis enimlevinud müüti kaugtöö kohta

1. Kaugtöö on kodus tehtav töö, mida tehakse siis, kui laste ja majapidamistööde kõrvalt jääb aega.

Vastuväide: Tööandja saab kontrollida töötaja tehtavat tööd nii töötulemuse mõõtmise ja reaalajas üle interneti (skype, email, msn, jne) peetavate vestluste kaudu, samuti saab tööaja vajadusel määratleda töölepingus. Seega pole põhjust arvata, et töötaja kontorist eemal olles tööd ei teeks ning kui kuritarvitused peaks siiski ilmnema, saab töösuhet jäigemaks muuta.

2. Kaugtöö on kahjulik tööandajale, sest ei ole võimalik kontrollida alluvate ajakasutust.

Vastuväide: ajakasutust saab kontrollida mitmel viisil (näiteks kõigile üle interneti nähtav kalender ja kiire reageerimisvõime emailidele) kuid tavaliselt lubataksegi kaugtööle ennekõike need töötajad, kelle puhul saab töö tulemuslikkust mõõta tükitöö põhimõttel ja kelle puhul pole kellast kellani laua taaga istumine oluline.

3. Kaugtöö puhul halvenevad töötaja ja tööandja suhted.

Vastuväide: Erinevad uuringud ei anna selleks uskumuseks alust, sest suheldakse ju igapäevaselt muude kommunikatsioonivahendite vahendusel. Siiski võib tulla ette töökollektiivi kui terviku suhete lõdvenemist, kuid seda saab ära hoida regulaarsete näost-näkku kohtumiste ja ürituste korraldamisega.

4. Kaugtöö annab ettevõttele olulise rahalise kokkuhoiu.

Vastuväide: Ka see väide ei ole praktikas leidnud laialdast omaksvõttu. Pigem nendivad organisatsioonid, et rakendades kaugtööd, on nad suutnud hoida enda juures paremaid töötajaid ja on ka tõstnud organisatsiooni kui paindliku ja väärtusliku tööandja mainet.

5. Töö töötajale koju kaasandmine lõppeb sageli firma oskusteabe ja autoriõiguste varastamisega.

Vastuväide: Väga kõrge turvariskiga organisatsioonides võib tõepoolest omandi kaitsmise eesmärgil tulla ette, et kaugtööd töötajatele ei võimaldata. Samas puudutab see vaid paari protsenti kõigist ettevõtetest, sest üle interneti kättesaadavaks tehtavad andmekogud ja ärisaladused saab kaitsta töötaja ja tööandja vahelise lepinguga, kus määratletud leppetrahvid lekke eest, jms. Samuti hoitakse olulist infot tavaliselt tööandja poolt kaitstud serveris, mitte aga töötaja sülearvutis, vms.


Võimalikud ohud, mida kaugtöö puhul silmas pidada:

  1. Kaugtöö ei sobi kõigile inimestele, seetõttu peab iga juhtumi puhul inimese sobivust personaalselt hindama ja kasulik on rakendada katseaega.
  2. Kaugtöö puhul saab organisatsioon toimida vaid siis, kuid igal töötajal on selged mõõdetavad eesmärgid. Kuid eesmärgid tööülesannete täitmisel jäävad häguseks või neid ei mõõdeta, siis võib kaugtöö tõttu kannatada kogu organisatsioon.
  3. Kõige suurem oht on kaugtöötajate võõrandumine kollektiivist ja nende personaalse arengu peatumine. Selles vältimiseks tuleb organisatsioonis panna erilist rõhku uudsele läbimõeldud kommunikatsioonile ja koolitusprogrammile, mis kaasaks kõik töötajad.
  4. Kaugtöötajatele (kodus töötajatele) võib saada takistavaks nii eraelu ja tööelu segunemine kui ka suur ületöö. Nende vältimiseks on oluline, et tööandja kontrollib regulaarselt töötundidest kinnipidamist lisaks töö eesmärkide täitmisele.

Tagasi Juhendmaterjal kaugtöö rakendamiseks

Viimane muutmine: 10:01, 12. veebruar 2010 Seda lehekülge on külastatud 6540 korda.