Kaugtöö

Allikas: Targa töö WiKi

Kaugtöö (ingl. k. telework) on töökorralduse vorm või töö tegemise viis, kus töötaja teeb tööd mujal, kui tööandja ruumides või territooriumil ning kasutab tööandjaga side pidamiseks ja töö tegemiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid. Kuigi mõiste "kaugtöö" viitab eemal või kaugel olemisele, ei ole distants mõiste puhul oluline, pigem on oluline IKT vahendite kasutamine.

Inglise keeles kasutatakse kaugtöö tähistamiseks järgmisi termineid(Wikipedia): telework, telecommuting (Nilles 1975), remote work, e-work, e-commuting.

Erinevad autorid on kasutanud aga ka pisut teistsuguseid definitsioone. Näiteks on defineeritud kaugtööd kui töö tegemise viisi, mis võimaldab töötajale ja juhile info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) kasutades ligipääsu oma tööle töökohast eemal (Nilles, 1998; Sullivan, 2003, Martinez-Sanchez et al., 2008), tüüpiliselt kodust.

MTÜ Arhipelaag, kes on Eestis tegelenud kaugtöö temaatikaga, defineerib kaugtööd kui töötamise viisi, milles töötaja füüsilist kohalolekut asendab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine.

Mõned autorid on kaugtöö definitsioonile seadnud ka ajalised määratlused: näiteks Illegems ja Verbeke (2004) arvates peaks kaugtöö toimuma vähemalt ühel päeval nädalas, Felstead ja Jewson (2000) aga peavad kaugtöötajaiks neid, kes teevad tööd kontorist eemal vähemalt poole oma tööajast.

Mihhailova (2009) toob välja, et algselt oli kaugtöö rõhuasetus eelkõige töö asukoha määratlusel ning infotehnoloogiliste vahendite kasutamine on lisandunud alles hiljem. Ta toob välja eraldi termini „virtuaaltöö“, mis iseloomustab just elektrooniliste kommunikatsioonivahendite kasutamist ja mille puhul töö tegemise koht on teisejärguline küsimus. „Virtuaaltöö“ terminit kasutas ka Soe (2008) oma magistritöös, kuigi mõtles selle all eelkõige tööd, mida tehti kontoriruumest eemal.

Kahe termini, „kaugtöö“ ja „virtuaaltöö“ vahele jääb ka kolmas mõiste - „e-töö“ (Mihhailova, 2009), millega tähistatakse igasugust tööd, mis hõlmab digitaalset infotöötlemist ja IKT vahendite kasutamist töö kättesaamiseks või üleandmiseks eemalasuvale tööandjale või ärikliendile. Seda terminit eelistab Euroopa Komisjon (European Commission, 2000).

Inglise keelne mõiste telecommuting, viitab üksnes kodus töötamisele ehk igapäevase sõitmise asendamine infotehnoloogiliste vahenditega (Kowalski ja Swanson, 2005).

Euroopa sotsiaalpartnerite - Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC), Euroopa Ettevõtjate Keskliidu (BusinessEurope), Euroopa Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Keskliidu (UEAPME) ja Avaliku Sektori Osalusega Ettevõtete Euroopa Liidu (CEEP) - vahel 16. juuli 2002. a alla kirjutatud kaugtöö raamkokkulepe määratleb kaugtöö kui töökorralduse vormi või töö tegemise viisi, kus kasutatakse infotehnoloogiat ja mis toimub töölepingu või töösuhte kontekstis ning kus tööd, mida võiks teha tööandja territooriumil või ruumides, tehakse mujal. Vaata kokkulepet Framework Agreement on Telework.

Eeltoodud definitsioonis on oluline rõhk töösuhtel ja raamkokkuleppe peamine eesmärk on tagada kaugtöötajatele samaväärsed tingimused kontoris töötajatega. Samas võivad ka mitmed FIE-d või väikeettevõtjad tunda end kaugtöötajatena, kui tööd tehakse ühele või paarile tellijale oma kodust või jagatud kontorist.

Vaata ka kaugtöö liigid.

Peamine allikas: Krista Jaakson, Epp Kallaste "Kaugtöö Eesti organisatsioonides: Juhtumiuuringud", 2009, Eesti Kaugtöö Ühing. Uuring valmis projekti "Era- ja avaliku sektori organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste juhtimisvõimekuse tõstmine paindliku töökorralduse osas", mida rahastas Euroopa Liit.

Kasutatud kirjandus:

European Commission (2000). eWork 2000: Status Report on New Ways to Work in the Information Society. Directorate-General XIIIb, Brussels.
Illegems, V., Verbeke, A. (2004). Telework: What Does it Mean for Management? Long Range Planning, 37, 319-34.
Martinez-Sànchez, A., Pérez-Pérez, M., Vela-Jiménez, M. J., de-Luis-Carnicer, P. (2008). Telework adoption, change management, and firm performance. Journal of Organizational Change Management, 21(1), 7-31.
Mihhailova, G. (2009). Management challenges arising from the use of virtual work. Baltic Journal of Management, 4 (1), 80-93.
Nilles, J. (1998). Managing Telework: Strategies for Managing the Virtual Workforce. Wiley, New York, NY.
Soe, K. M. (2008). Virtuaaltöö rakendamine aktsiaseltsis Äripäev, Magistritöö, TÜ.
Sullivan, C. (2003). What’s in a name? Definitions and conceptualisations of teleworking and homeworking. New Technology, Work and Employment, 18 (3), 158-65.

Viimane muutmine: 08:39, 13. märts 2010 Seda lehekülge on külastatud 14 617 korda.